The Animatrix 17. November, 2008
Posted by Gilbert in Film.Tags: Animatsioon, Film, The Animatrix, The Matrix
2 comments
The Animatrix on filmisarja The Matrix juurde kuuluv, üheksast animafilmist koosnev kogumik filme, mis tutvustavad Matrixi-maalima taustalugu.
Siin esinev filmide järjestus erineb The Animatrixi DVD omast. The Animatrixi produtsent Michael Arias on öelnud, et DVD-d tehes jäeti läbi mõtlemata lugude järjestus, filmid nummerdati valmimise järjekorras ja pandi nii ka plaadile. Ma muutsin järjestust veidi oma äranägemise järele. Nii peaks parem olema.
* * *
The Second Renaissance, režissöör Mahiro Maeda
The Second Renaissance on sissejuhatus kogu Matrixi temaatikale. See räägib esimeste masinate tulekust, sõjast inimeste ja masinate vahel, kuidas inimesed kõrvetasid taeva, ja kuidas loodi Matrix.
Esimene osa räägib esimeste masinate tekkest ja nende arengust.
[+] The Second Renaissance, Part 1 – 9:19
* * *

The Second Renaissance teine osa jutustab, kuidas inimesed hävitasid taeva, läksid sõtta maisnatega, said lüüa ja kuidas loodi Matrix.
[+] The Second Renaissance, Part 2 – 9:25
* * *
Program, režissöör Yoshiaki Kawajiri
Cis treenib treeningprogrammis. Temaga liitub Duo, kes räägib, et tal on plaan Matrixisse tagasi pöörduda ja et Cis võiks temaga koos minna. Cisile see mõte ei meeldi, kuid Duo ei anna järele. Tahab ta või mitte, Duot see ei huvita, ta on juba otsustanud Cisi kaasa võtta.
[+] Program – 7:18
* * *

Beyond, režissöör Kôji Morimoto
Noor tüdruk Yoko, kes on oma kassi Yukit otsimas, leiab kummitava maja, kus lapsed mängimas käivad. Reaalsus selles majas erineb meile tuntud maailma omast. Viga Matrixi süsteemis võimaldab lastel selles paigas füüsikaseadustest mööda pääseda ja oma fantaasia tööle pannes, nii mõndagi põnevat korda saata.
[+] Beyond – 1/2 – 7:09
[+] Beyond – 2/2 – 5:56
* * *
Kid’s Story, režissöör Shinichirô Watanabe
Teismeline poiss näeb unenägusid, mis tunduvad talle tõelisemad kui päris maailm. Ta püüab leida seletusi Internetist, kuid saab vaid saladusliku vastuse, mida ta mõista ei suuda. Hiljem võtab poisiga ühendust Neo ja hoiatab teda agentide eest, kes talle järele on tulnud. Poiss põgeneb ja tal õnnestub Matrixist pääseda.
[+] Kid’s Story – 9:44
* * *
World Record, režissöör Takeshi Koike
Dan on sprinter. Ta jookseb 100m alla 9 sekundi, kuid teda süüdistatakse dopingu kasutamises. Testid osutuvad positiivseteks ja ta kaotab tiitli. Nüüd on Dan tagasi ja valmis tegema kõik, tõestamaks et tema siiski on kiireim mees. Ta pingutab võidujooksus nii kõvasti, et ta lihased katkevad. Sellele vaatamata suudab ta leida endas jõudu, et edestada oma vastaseid ja siiki jõuda tõeni.
[+] World Record – 8:40
* * *
Matriculated, režissöör Peter Chung
Grupp inimesi püüavad kinni masinaid, et need siis enda loodud Matrixisse sisestada. Nende eesmärgiks on õpetada masinatele inimkonnale omast kaastunnet ja empaatiat. Arendada masinates oma tahe. Grupp loodab, et kunagi kui neil masinatel on võimalik teha oma valik, siis nad aitavad Zionil võidelda Maal domineerivate masinate totalitarismi vastu.
[+] Matriculated – 16:05
* * *
A Detective Story, režissöör Shinichirô Watanabe
Lugu eradetektiiv Ashist, kes on tüdinenud oma tööst. Tema külmkapis laiutab tühjus ja pangaarvelgi pole suuremat järel. Siis aga heliseb telefon ja Ash palgatakse leidmaks Trinity nimeline häkker.
[+] A Detective Story – 9:26
* * *
Final Flight of the Osiris, režissöör Andy Jones
See on lugu õhulaeva Osirise meeskonnast. Sattudes peale rünnakuks valmistuvale vaenlasele, püüavad nad hoiatada viimast inimeste linna Zionit, neid ees ootava rünnaku eest. Final Flight of the Osiris on ühtlasi ka sissejuhatav lugu filmile The Matrix Reloaded.
[+] Final Flight of the Osiris – 9:33
* * *
Lendame Marsile 12. November, 2008
Posted by Gilbert in Blog.Tags: Delta II, Kosmos, Mars, Opportunity, Rakett, Robot, Spirit
add a comment

Vaatamiseks kaks videot.
[+] Animatsioon MER-i teekonnast – 7:32
[+] Delta II raketi start ja lend Marsile – 5:21
* * *
Lisatud – 13. nov. 2008
Halvad uudised. Spiritil ei lähe just eriti hästi. Tema päikesepaneelid on kaetud paksu tolmuga ja need ei suuda piisavalt energiat toota. Robotil on energia säästmiseks välja lülitatud mõned soojendid (keskmine temp. Marsil on −46 °C) ja ta on saanud juhised mitte kontakteeruda Maaga enne neljapäeva (s.o. täna, 13.11.2008).
Montréali metroo 10. November, 2008
Posted by Gilbert in Arhitektuur.Tags: Kanada, Metroo, Montréal, Transport
add a comment

Montréal on suuruselt teine linn Kanadas. Linn asub Québeci provintsis Saint Lawrence’i ja Ottawa jõe ääres Montréali saarel. Valdavalt prantsuskeelse elanikkonnaga linnas elab 1,6 miljonit inimest.
Montréalis maa all kulgeb 4 liiniga metroo. See rajati 1966. aastal kolme liinilisena. 20 aastat hiljem lisati veel neljas liin ja praeguseks on metroo kogupikkuseks 65.33 km. Peatuseid on kokku 68. Tunnelites kihutavad kummist ratastega rongid. Rongi kaua ootama ei pea. Tipptunnil käivad need, olenevalt liinist, iga 1-4 minuti järel. Wikipedia andmetel kasutab metrood iga päev üle 835’000 inimese.
Metroo ise näeb kena ja puhas välja. Meilgi võiks selline ühistransport olla.
Ämblike pealetung!!! 8. November, 2008
Posted by Gilbert in Blog.Tags: ämblikud, Latrodectus mactans, Salticidae, Tegenaria atrica
add a comment
Aasta tagasi sai Päevalehest lugeda, kuidas Eestis on märgatud Kesk-Euroopa majaämblikke (Tegenaria atrica). Siia satuvad sellised ämblikud kaubaautode ja laevadega kaasa sõites. Kesk-Euroopa majaämblikud on üsna suured ja majapidamises pigem ebameeldivad tegelased. Inimestele nad ohtlikud ei ole.
Nüüd kirjutab Telegraph, et on vaid aja küsimus, kuni surmavalt mürgine must lesk (Latrodectus mactans) end Suurbritannias sisse seab. Kliima soojenedes suudavad ämblikud sealse talve üle elada ja kinnitavadki kanda.
Kolimise jutust saab kohe-kohe ämblikujutt.
Hüpikämbliklased (Salticidae) on üks levinum ämbliklaste perekond. Neid on üle 500 perekonna ja üle 5000 liigi, mis moodustab umbes 13% kõikidest liikidest. Hüpikämblikud on levinud pea kõikjal maailmas.
Neil on väga hea nägemine. Hüpikämbliklase nähtav pilt on terav, värviline ja mitmeplaaniline.
Nad peavad saagile jahti pidevalt ringi liikudes ja leides sobiva pala, kargavad sellele kallale.
Hüpikämblikud on tuntud oma uudishimulikkuse poolest. Kui tavaliselt ämblik põgeneb, nähes et inimene käe tema poole sirutab, siis hüpikämblik pöörab ennast käe poole, et seda paremini näha. Kui käsi peaks veelgi lähenema, siis ämblik hüppab tagasi, jäädes ikka kätt silmitsema. Väike ämblik võib isegi oma esimesed jalad püsti ajada, kuid jääb ikkagi oma kohale kätt silmitsema.
Mõned hüpikämblikud võivad ka hammustada, et end kaitsta. Seda teevad nad juhul kui neid provotseerida ja nad nurka ajada. Suurema hüpikämbliku hammustus on valus ja tavaliselt muid omadusi mürgil ei ole. Väga vähesed liigid toodavad ka muu efektiga mürki.
Kõik ämblikud on mürgised (v.a. võrkkedruslased (Uloboridae)).
Lõik Wikipediast
On olemas väike hüpikämbliklane, kes hiilib sipelgapessa ja elab moondatuna oma vaenlaste keskel. Et tema olemasolu seal ei avastataks, muudab ta oma välimust ja käitumist. Sipelgatel on kuus jalga ja kaks tundlat, ämblikul aga kaheksa jalga, kuid tundlad puuduvad üleüldse. Kuidas siis hüpikämblik end sipelgaks moondab? Ta jookseb ringi kuuel jalal ning sirutab kaks ülejäänud jalga tundlate sarnaselt ettepoole. Lisaks oskab ämblik oma “tundlaid” liigutada üsna sipelgale iseloomulikul viisil, nii et neid peetakse ekslikult sipelgatundlateks. See meistermaskeerija imiteerib koguni sipelgate katkendliku siksak-kõndi.
Cheena vala 5. November, 2008
Posted by Gilbert in Blog.Tags: Hiina, India, kalapüük, Zheng He
add a comment
Indias Kochi linnas püütakse kala üpriski ebaharilikul viisil. Kalda äärde on ehitatud võrguga varustatud, puidust kaadervärk, mis veest kalu välja sõelub.
Tegemist on suure puitraamiga tõstemehhanismiga, mille ühes otsas on vertikaalselt asetsev võrk ja teisel pool nööridest ja kividest koosnev vastukaal. Kogu kupatus ise on umbes 30 meetrine ja võrk selle ees laiusega 20 meetrit. Kõrguseks pakutakse seadeldisele kuni 10 meetrit. Paras lahmakas arvestades, et ühe korraga veest välja tõmmatav saagi kogus on üsna kesine. Ühe võrgutaja juures töötavad kuni 6 meest.
Leiutise tööpõhimõtteid ma täpsemalt ümber jutustama ei hakka. Kõige paremini saab sellest aimu, kui vaatad siin postituses olevaid videoid.
Pärimusena edasi antud tarkus räägib, et tegemist on Hiinast pärit leiutisega. Sellest ka nimetused „Cheena vala“ või „Chines fishing net“ (eesti k. Hiina kalapüügivõrk). Indias arvatakse selline kalapüügimeetod kasutusel olevat 15. sajandist. Arvatakse ka, et Indialastele tutvustas seadeldist Hiina meremees ja maadeavastaja Zheng He.
99 aastat Eduard Bohleni hukust 5. september, 2008
Posted by Gilbert in Blog.Tags: Aafrika, Eduard Bohlen, Luukererannik, Namiibia
4 comments
Eduard Bohlen oli laev, mis jooksis 1909. aasta 5. septembril Namiibia Luukererannikul madalikule. Suurel osal aastast põhjustab külm Benguela hoovus seal tihedat udu ja see sai saatuslikuks ka Eduard Bohlenile. Laev jäi madalikule Conceptioni lahes, olles teel Swakopmundist Table lahte.
Eduard Bohlen valmis 1891. aasta jaanuaris Hamburgis. Alus kaalus 2308 tonni, oli 94,7 meetrit pikk ja 11,6 meetrit lai. Laeval oli üks kruvi ja arendas kiirust kuni 10,5 sõlme. Eduard Bohlen vedas nii kaupa kui reisijaid. Pardale mahtus 32 esimese klassi ja 14 teise klassi reisijat.
Miks on kärbseid raske tabada 4. september, 2008
Posted by Gilbert in Blog.1 comment so far
Bioloog Michael Dickinson on teada saanud, miks on kärbseid raske tabada. Nähes ohtu, arvutab kärbes välja teda ohustava objekti asukoha, mõtleb põgenemisplaani ja seab oma jalad sellisesse asendisse, et vajaduse korral saaks kiiresti ohu eest põgeneda. Seda kõike teeb kärbes umbes 100 millisekundiga peale ohuallikla märkamist.
[+] Researchers Crack the Case of Why Flies Are Hard to Swat
Creature Discomforts: Love and Sex 27. august, 2008
Posted by Gilbert in Blog.add a comment
Leonard Cheshire Disability tegeleb heategevusega Suurbritannias. Üheks nende eesmärkidest on muuta inimeste (väär)arusaamu puudega inimestest. Selle ettevõtmise tarvis on valminud terve rida toredaid videoklippe, mis inimesi tõele lähemale peaksid aitama.
Videode vaatamiseks ja täpsema ülevaate saamiseks külasta kampaania veebilehte või vaata Creaturediscomforts-i playlisti YouTube-s.
L’amie De Zoé 27. august, 2008
Posted by Gilbert in Film.add a comment

“L’amie De Zoé” on animeeritud lühifilm sõprusest. Elu Zoé maailmas on roheline ja tavaline. Kui punane perekond ootamatult tema planeedil maandub, sõbruneb Zoé Mahoga. Õpetades oma uuele sõbrale kõike oma rohelisest planeedist, mõistab Zoé, et roheline ei olegi kõigi jaoks tavaline.
Vaata filmi – 2min 10sek
Üliõpilaskodu Hollandis, Casa Confetti 1. august, 2008
Posted by Gilbert in Arhitektuur.Tags: Üliõpilaskodu, Ülikool, De Uithof, Holland, Marlies Rohmer, Utrecht
add a comment
See on Architectenbureau Marlies Rohmer’i projekti järgi valminud 15 korruseline, 377 kohaga Utrechti Ülikooli üliõpilaskodu, mis asub De Uithof’i nimelises ülikoolilinnakus.
Hoone teeb huvitavaks tema värviline alumiiniumist fassaad, mille järgi sellele ka erinevaid nimesid on antud. Algul kutsuti maja, sarnaselt värvilistele kommidele, nimega Smarties. Hoonesse sissepääsuks on vaja tõusta umbes 8 meetrit ja maja ees paistavad tugevad kandetalad, mis meenutavad suud ja hambaid. Nende “hammaste” järgi on hoone saanud nimetuse The Beast (koletis). Nime Casa Confetti juures on silmas peetud värvilisi konfette.
Hoones on 257 individuaalset ja 120 ühise elamise kohta. Ühised eluruumid jaotuvad kolme ja nelja elukohaga gruppideks. Katusel asub 610m² terrass.
2007 aasta jaanuaris toimus ehitusel ka tõsisem õnnetus. Ehitusplatsile püstitatud tornkraana kukkus tugeva tuule tõttu kõrval asunud hoonele, vigastas mitmeid inimesi ja tekitas enda alla jäänud majale tõsiseid kahjustusi. Hukkunuid õnneks ei olnud.
De Uithof’i linnakust võib leida palju huvitavat arhitektuuri. Muu seas on seal ka Rem Koolhaasi Educatorium.
* * *
Juba on tavapäraseks saanud, et projektid millest kirjutan on seotud Eestiga. Juhuslikult
Kas ka seekord?
Jah, muidugi! Aga sel korral mitte arhitekti kaudu. Casa Confettit ja Eestit siduvateks lülideks saavad Tartu ja Utrechti Ülikoolid, mis kuuluvad Euroopa ülikoole ühendavasse Utrechti võrgustikku.
Olümpiani veel 15 päeva 24. juuli, 2008
Posted by Gilbert in Blog.Tags: CCTV, Olümpia, Peking, Rem Koolhaas
1 comment so far

Ettevalmistused olümpiaks käivad täie hooga. Peking pestakse puhtaks ja muu seas peidetakse ära ka sekspoed. Isegi ninjadele jagatakse ülesanded kätte.
The Big Picture on pildiseeriana kokku pannud huvitava ülevaate olümpiaeelsetest toimetustest Pekingis.
Teiste seas ka pilt Rem Koolhaasi CCTV-st, satelliidipilt olümpiastaadionist ja selle ümbrusest.
Üliõpilaskodu Taanis, Tietgenkollegiet 23. juuli, 2008
Posted by Gilbert in Arhitektuur.Tags: Lundgaard & Tranberg, Taani
2 comments
Tietgenkollegiet on üliõpilaselamu Taanis, Sundi väinas asuval Amageri saarel. Projekti autoriteks Lundgaard & Tranberg.
Hoones on 7 korrust ja 360 ühikakohta. Kuulel korrusel on 5 kaheteistkümne eluruumiga blokki. Iga blokk jagab ühte kööki, elutuba ja majapidamisruumi. Toad on suurustega 26, 29, 33 ja kahe toaga ühikakoht 45 m². Igal toal on oma pesuruum. Ringikujulise hoone keskele jääb kena sisehoov, kuhu avanevad ühiskondlike ruumide aknad (köök, elutuba). Eluruumid asuvad ringi välimisel poolel.
Esimesel korrusel eluruume ei ole. Sellele korrusele jäävad administratsioon, postkastid, pesu pesemise ruum pesumasinate ja kuivatitega, koosolekusaal, interneti-kohvik, jalgrataste parkla. Keldrikorrusel on võimalik parkida autosid, mootorrattaid, mopeede.
[+] Tietgenkollegiet
[+] Henrik Jørgensen Landskab as
Põhja-Korea tembutab 21. juuli, 2008
Posted by Gilbert in Arhitektuur.Tags: Põhja-Korea
6 comments
See on Ryugyongi hotell Põhja-Koreas. 330 meetrit kõrget, 105 korrusega hoonet hakati ehitama 1987 aastal. 1992 aastal ehitus peatati.
Põhiliselt Lõuna-Koreast pärit teadjate sõnul olevat betoon, millest torn tehtud, nii kehvas seisus, et hotelli valmisehitamine ei ole võimalik.
Nüüd, 2008 aasta aprillis, on mingid tegelased selle monstrumi ülemistel korrustel ehitust jätkanud. Orascom Telecom on torni tippu mõned antennid kruttinud ja väidavad, et hakkavad nüüd GSM-i levitama. Orascom Telecom loodab saada 100,000 GSM teenuse kasutajat.
Veider on asja juures see, et Põhja-Koreas on mobiiltelefoni omamine keelatud ja surmanuhtlusega karistatav.
Lisa – 22.07.2008
Orascom Telecom Holding S.A.E. teatas 30 jaanuaril 2008, et on saanud loa väljaehitada esimene WCDMA 3G tehnoloogial põhinev mobiilsidevõrk Põhja-Koreas ja et planeerib investeerida 400 miljonit USA dollarit riigisisese infrastruuktuuri loomiseks.
* * *
Veel Põhja-Koreast
The Vice Guide To North-Korea – 14 videoklippi sellest, kuidas mõned New Yorki tüübid Põhja-Koreas käisid
Longabergeri korv 21. juuli, 2008
Posted by Gilbert in Arhitektuur.6 comments
Longabergeri peakontor USA-s, Ohios. Longaberger toodab vahtrapuust korve ja muud punutut kraami.
Seda, kes hoone arhitekt, mul teada saada ei õnnestund. Pole ka ime, mis?
Affid pistsid vaffleid, krokodillid kaffleid 18. juuli, 2008
Posted by Gilbert in Arhitektuur.Tags: Robert Bruno, Steel House
add a comment
Robert Bruno on omale väga erilise maja ehitanud. Kui sellel juurikaid ei oleks, siis see kindlasti lendaks. Rallikas!
Uuri lisa nende linkide tagant.
[+] Pildid flickris
[+] detourarttravels.blogspot.com
[+] Live Mäps näitab aerofotosid
P.S. Kui see on see, mis võiks gunzd olla, siis ma tean, mille kohta saab uumor öelda. -> Vot see…



















