Montréalis maa all kulgeb 4 liiniga metroo. See rajati 1966. aastal kolme liinilisena. 20 aastat hiljem lisati veel neljas liin ja praeguseks on metroo kogupikkuseks 65.33 km. Peatuseid on kokku 68. Tunnelites kihutavad kummist ratastega rongid. Rongi kaua ootama ei pea. Tipptunnil käivad need, olenevalt liinist, iga 1-4 minuti järel. Wikipedia andmetel kasutab metrood iga päev üle 835’000 inimese.

Metroo ise näeb kena ja puhas välja. Meilgi võiks selline ühistransport olla.

Pildid erinevatest metroojaamadest Montréalis

Indias Kochi linnas püütakse kala üpriski ebaharilikul viisil. Kalda äärde on ehitatud võrguga varustatud, puidust kaadervärk, mis veest kalu välja sõelub.

Tegemist on suure puitraamiga tõstemehhanismiga, mille ühes otsas on vertikaalselt asetsev võrk ja teisel pool nööridest ja kividest koosnev vastukaal. Kogu kupatus ise on umbes 30 meetrine ja võrk selle ees laiusega 20 meetrit. Kõrguseks pakutakse seadeldisele kuni 10 meetrit. Paras lahmakas arvestades, et ühe korraga veest välja tõmmatav saagi kogus on üsna kesine. Ühe võrgutaja juures töötavad kuni 6 meest.

Leiutise tööpõhimõtteid ma täpsemalt ümber jutustama ei hakka. Kõige paremini saab sellest aimu, kui vaatad siin postituses olevaid videoid.

Pärimusena edasi antud tarkus räägib, et tegemist on Hiinast pärit leiutisega. Sellest ka nimetused „Cheena vala“ või „Chines fishing net“ (eesti k. Hiina kalapüügivõrk). Indias arvatakse selline kalapüügimeetod kasutusel olevat 15. sajandist. Arvatakse ka, et Indialastele tutvustas seadeldist Hiina meremees ja maadeavastaja Zheng He.

[+] Google kaartidelgi on üht-teist näha

Fort Cochin Cantilevered Chinese Fishing Net (I) – 2:05 min.

Fort Cochin Cantilevered Chinese Fishing Net (II) – 1:24 min.

Eduard Bohlen oli laev, mis jooksis 1909. aasta 5. septembril Namiibia Luukererannikul madalikule. Suurel osal aastast põhjustab külm Benguela hoovus seal tihedat udu ja see sai saatuslikuks ka Eduard Bohlenile. Laev jäi madalikule Conceptioni lahes, olles teel Swakopmundist Table lahte.

Eduard Bohlen valmis 1891. aasta jaanuaris Hamburgis. Alus kaalus 2308 tonni, oli 94,7 meetrit pikk ja 11,6 meetrit lai. Laeval oli üks kruvi ja arendas kiirust kuni 10,5 sõlme. Eduard Bohlen vedas nii kaupa kui reisijaid. Pardale mahtus 32 esimese klassi ja 14 teise klassi reisijat.

Hoone teeb huvitavaks tema värviline alumiiniumist fassaad, mille järgi sellele ka erinevaid nimesid on antud. Algul kutsuti maja, sarnaselt värvilistele kommidele, nimega Smarties. Hoonesse sissepääsuks on vaja tõusta umbes 8 meetrit ja maja ees paistavad tugevad kandetalad, mis meenutavad suud ja hambaid. Nende “hammaste” järgi on hoone saanud nimetuse The Beast (koletis). Nime Casa Confetti juures on silmas peetud värvilisi konfette.

Hoones on 257 individuaalset ja 120 ühise elamise kohta. Ühised eluruumid jaotuvad kolme ja nelja elukohaga gruppideks. Katusel asub 610m² terrass.

2007 aasta jaanuaris toimus ehitusel ka tõsisem õnnetus. Ehitusplatsile püstitatud tornkraana kukkus tugeva tuule tõttu kõrval asunud hoonele, vigastas mitmeid inimesi ja tekitas enda alla jäänud majale tõsiseid kahjustusi. Hukkunuid õnneks ei olnud.

De Uithof’i linnakust võib leida palju huvitavat arhitektuuri. Muu seas on seal ka Rem Koolhaasi Educatorium.

* * *

Juba on tavapäraseks saanud, et projektid millest kirjutan on seotud Eestiga. Juhuslikult Kas ka seekord?
Jah, muidugi! Aga sel korral mitte arhitekti kaudu. Casa Confettit ja Eestit siduvateks lülideks saavad Tartu ja Utrechti Ülikoolid, mis kuuluvad Euroopa ülikoole ühendavasse Utrechti võrgustikku.

Ettevalmistused olümpiaks käivad täie hooga. Peking pestakse puhtaks ja muu seas peidetakse ära ka sekspoed. Isegi ninjadele jagatakse ülesanded kätte.

The Big Picture on pildiseeriana kokku pannud huvitava ülevaate olümpiaeelsetest toimetustest Pekingis.

Teiste seas ka pilt Rem Koolhaasi CCTV-st, satelliidipilt olümpiastaadionist ja selle ümbrusest.

-> Vaata seda kõike siit <-

Tietgenkollegiet on üliõpilaselamu Taanis, Sundi väinas asuval Amageri saarel. Projekti autoriteks Lundgaard & Tranberg.

Hoones on 7 korrust ja 360 ühikakohta. Kuulel korrusel on 5 kaheteistkümne eluruumiga blokki. Iga blokk jagab ühte kööki, elutuba ja majapidamisruumi. Toad on suurustega 26, 29, 33 ja kahe toaga ühikakoht 45 m². Igal toal on oma pesuruum. Ringikujulise hoone keskele jääb kena sisehoov, kuhu avanevad ühiskondlike ruumide aknad (köök, elutuba). Eluruumid asuvad ringi välimisel poolel.

Esimesel korrusel eluruume ei ole. Sellele korrusele jäävad administratsioon, postkastid, pesu pesemise ruum pesumasinate ja kuivatitega, koosolekusaal, interneti-kohvik, jalgrataste parkla. Keldrikorrusel on võimalik parkida autosid, mootorrattaid, mopeede.

[+] Tietgenkollegiet

[+] Henrik Jørgensen Landskab as

[+] William Gaarde-Nissen’i pildid

Nüüd, 2008 aasta aprillis, on mingid tegelased selle monstrumi ülemistel korrustel ehitust jätkanud. Orascom Telecom on torni tippu mõned antennid kruttinud ja väidavad, et hakkavad nüüd GSM-i levitama. Orascom Telecom loodab saada 100,000 GSM teenuse kasutajat.

Veider on asja juures see, et Põhja-Koreas on mobiiltelefoni omamine keelatud ja surmanuhtlusega karistatav.

Lisa – 22.07.2008

Orascom Telecom Holding S.A.E. teatas 30 jaanuaril 2008, et on saanud loa väljaehitada esimene WCDMA 3G tehnoloogial põhinev mobiilsidevõrk Põhja-Koreas ja et planeerib investeerida 400 miljonit USA dollarit riigisisese infrastruuktuuri loomiseks.

* * *

Veel Põhja-Koreast

The Vice Guide To North-Korea – 14 videoklippi sellest, kuidas mõned New Yorki tüübid Põhja-Koreas käisid

Ja veel mõned pildid.

Longabergeri peakontor USA-s, Ohios. Longaberger toodab vahtrapuust korve ja muud punutut kraami.
Seda, kes hoone arhitekt, mul teada saada ei õnnestund. Pole ka ime, mis?

Robert Bruno on omale väga erilise maja ehitanud. Kui sellel juurikaid ei oleks, siis see kindlasti lendaks. Rallikas!

Uuri lisa nende linkide tagant.

[+] Robert Bruno Steel House

[+] Pildid flickris

[+] detourarttravels.blogspot.com

[+] Live Mäps näitab aerofotosid

P.S. Kui see on see, mis võiks gunzd olla, siis ma tean, mille kohta saab uumor öelda. -> Vot see…

* * *

Tingel-tangel-tungel,
kära täis on džungel.
Sünnipäev on Bumbul,
elevandijumbul.

Tangel-tungel-tingel,
pidulaual kringel.
Ahvid pistsid vahvleid,
krokodillid kahvleid.

Tungel-tingel-tangel,
limonaad on kange,
jookseb mööda lonti
justkui sada tonti.

See, kirjanik Keith Botsfordi maja, asub Cahuitas, Costa Ricas. Kariibi mere äärsel krundil asuva, ebahariliku kujuga hoone arhitektiks on Botsfordi Londonis elav poeg Gianni Botsford.

Maavaldusel, mille kirjanik Bostonist Costa Ricasse elama asudes ostis, kasvavad avokaado-, mango-, banaani-, nakra-, ja apelsinipuud. Keith Botsfordi sooviks oli, et maja ehituse käigus ei võetaks krundilt maha ühtki puud. Et puude vahele ära mahtuda, lahutas arhitekt paviljoni kaheks osaks. Kirjaniku sooviks oli ka, et maja ehitataks ilma konditsioneerita ja seetõttu ongi paviljonid kui mõlemast otsast avatud tunnelid, millest õhk vabalt läbi võib voolata. Kahte paviljoni ühendab nende vahele jääv sild, mis on jäetud piisavalt pikk, nii et väiksem hoone ei jääks suurema tuulevarju.

Kahest osast koosnev paviljon on ehitatud 1.2 meetristele Cacha puust vaiadele. See puit on tihkematest tihkeim ja upub, kui see vette panna. Tänu oma tihkusele on maja kandvad vaiad ka termiidikindlad.

Üle akende ulatuvad katuseotsad pakuvad varju kõrge keskpäevase päikese eest.

Ühes paviljonidest asub magamistuba ja vannituba. Teine on aga stuudio, kus on raamaturiiulid, kirjutuslaud ja Yamaha tiibklaver. Raamatuid on riiulitel umbes 17’000.

Köögi on Botsford sisse seadnud majja, mis krundil juba ostes olemas oli. Seal asuvad ka ruumid külalistele. Kuna ta tihti kodust eemal viibib, siis on selles majas ka ruum valvurile, kes tema äraoleku ajal valdustel silma peal hoiab.

* * *
Casa Kike-le on omistatud ka paar autasu. Need on RIBA International Award ja Lubetkin Prize

Keith Botsfordi näol on tegemist ühe väga värvika ja huvitava figuuriga. Kui sa temast rohkem teada tahad saada, siis võiksid lugeda The New York Times-is ilmunud huvitavat lugu temast ja tema Costa Rica majast.

[+] Gianni Botsford Architects

[+] 央行将发行奥运纪念钞 面额10元有流通职能(图)

MIMOA on kokku kogunud hulga erinevaid arhitektuuriobjekte ja nüüd on neid kõiki Guugli Maa peal võimalik näha. Vaatamiseks vajalikku KML faili uuendatakse pidevalt Google poolt ja nii näed alati Guugli Maal värskelt lisatud objekte. KML faili saad siit ja kui sul Google Maad veel ei ole, siis on viimane aeg see omale tõmmata.

[+] All MIMOA projects in Google Earth

See lahe jalgpallistaadion asub Münchenis ja on jalgpalliklubide Müncheni Bayern ja TSV 1860 München koduväljak.

Allianz Arena on ainuke staadion maailmas, millel on värvi muutev välispind. Staadioni värvi järgi on võimalik eristada, kes seal parajasti mängivad. München Bayerni mängude ajal on see punane, TSV 1860 Müncheni mängude ajal sinine ja valge siis kui mängib Saksamaa rahvuskoondis. Pealtvaatajatele on 69’901 kohta, millest 66’000 on istekohad.

Katuse alla on paigaldatud katted, mida saab nihutada, et pakkuda varju päikese eest. Staadioni värve on võimalik vahetada kaheminutilise intervalliga, vältimaks võimalikku ohtu läheduses asuval kiirteel. Värvilise välisvalgustuse süütamine tunniks maksab umbes 50 eurot.

Allianz-Arena

Kas teadsid, et Toyota toodab peale autode ka maju? Mina küll ei teadnud. Aga tulen välja, et Toyota on maju ehitanud juba 1975 aastast alates.

Majad pannakse kokku kuuest või enamast eelnevalt valmistatud moodulist vähem kui 45 päevaga. Selline metallkonstruktsiooniga maja peab vastu maavärinatele ja tema eluiga on kaks korda pikem kui keskmisel puitkonstruktsiooniga majal Jaapanis.

Kuna plaanitavalt 2010 aastal tootmisse minevate hübriidautode võimsaid akusid on juhtidel vaja kodus laadida, siis loodab Toyota oma majade müüki suurendada. Majade müügiosa on autode kõrval väike, aga Toyota plaanib juba sel aastal müüa 5000 ja tulevikus 7000 kodu aastas.

The Wall Street Journal

Toyota Home

Toyota Home Tokyo

Juba mõnda aega tagasi tekkis mul mõte kirjutada siin Kowloon Walled City-st. Nüüd leidsin Ehituskunstis ilmunud loo, kus Tõnis Kimmel sellest paigast juttu teeb ja kõik olulise kirja on pannud. Tõnis Kimmel. Veel kord sekkumisest

Siin all veel mõned lingid, kust nii mõndagi huvitavat Kowloon Walled City kohta leida võib.

Enne lammutamist jõudis Walled Citys käia üks ekspeditsioon. Expedition Story.

SkyscraperPage.com foorumis on 10 lete pikk foorumiteema, kust leiab hulgaliselt pilte. Esimesed postitused selles teemas on üsna vanad ja osad pildid on kaduma läinud. Õnneks tuleb ajamasin appi.

「東洋の魔窟」九龍城砦探検記

* * *

Youtube-s leiduvad mõned videod, kus KWC-d seestpoolt näha saab.

Üks neist on veidi üle 9 minuti pikk ja üsna viletsa kvaliteediga,

teine on klipp filmist Bloodsport,

1979 鏗鏘集-九龍城寨

ja lennukid lendavad seal väga madalalt.